Palju õnne, Eesti!
Käisime Narvas paraadil, pärast tuhamägedel turnimas ja väike ekskursioon Rakveres.
Mis meile Narvast meelde jäi? See et eesti keelt eriti ei kuulnud. Põhiliselt rääkisidki eesti keeles sinna mujalt paraadi vaatama läinud segaduses inimesed, kes ei saanud aru, kuhu võib autot parkida või mis süsteem on toidukohtades tellides. Kõik oli kuidagi väga teistmoodi kui mujal Eesti linnades. See veel ka, et narvakatel on komme kortermajade akende taha ehitada kaste. Esialgu arvasin ma (kirjutajaks praegu Maria), et need on linnusöögimajad, aga siis saime aru, et need on vist külmkapi asendajad. Kokkuhoid missugune! Muidu oli päris masendav linn. Ainult hrustsovka majad kesklinnas ja põhilinn (suuruselt kolmas Eestis!) oli nagu kõige getom Lasnamäe ots. Päris hirmus hakkas. Linnus oli muidugi tore ja paar kenamat maja oli linna südames ka. Aga üldmulje oli ikkagi kuidagi kõhe ja eriti kauaks sinna hängima ei tahtnud jääda.
Väike peatus sõbralikus ja väge täis Rakveres ja oligi hea jälle Tallinna jõuda.
Presidendi kõne magasime küll maha, aga pingviiniparaadiks saime ilusti koju ja shampuse pudeli lahti.
Palju õnne, Eesti!
